Mina koolitajana

Olen töötanud õpetajana alates 1999. aastast, esimesed poolteist aastat ülikooli kõrvalt Tallinna Meditsiinikõrgkoolis. Süstemaatiline koolitustegevus algas 2003. aastal, kui asusin tööle Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi (TTG), kus olen tänaseni soome keele ja inimeseõpetuse õpetaja. Sama aasta sügisest hakkasin õpetama soome keelt ka erinevatel keelekursustel, mida jätkan tänaseni.

Oma töös, nii nagu oma elus üldiselt, üritan eelkõige lähtuda isiklikust elupõhimõttest Tee teistele seda, mida tahad, et sullegi tehakse. Olen väga rahul, et meie kooli töögruppide ühistööna sündinud kooli visioon, missioon ja väärtused kannavad endas seda põhimõtet, seega pole mul olnud raske neid tõeks pidada ja omaks võtta. Õpetamisel lähtun lisaks veel järgnevatest põhimõtetest: a) lihtsuses peitub võlu, b) vigadest õpitakse ning c) ei ole olemas rumalaid küsimusi. Oluline on lihtsus ja selgus nii õpetatava aine edasiandmise kui kogu kursuse ülesehituse ning õppe­tegevuse ladusa toimimise seisukohalt. Küsimusi esitama tuleb enamikke õppijaid aga ärgitada. Õppijatel on tihti tunne, et „olengi loll, kui ise kohe aru ei saa“ (ütleb ju vanasõnagi, et „Üks loll jõuab rohkem küsida, kui kümme tarka vastata“). Minu jaoks on aga õppijate küsimused ja vead pigem olulisteks teetähiseks, millest nende juhendamisel lähtuda (mitte nende küündimatuse näitajad). Seda üritangi neile selgeks teha meie esimesest kohtumiseset alates. Inimene õpib ja areneb surmani. Minu eesmärk on ise pidevalt areneda ning õppides midagi uut, üritan seda teadmist/oskust rakendada ka oma elus/ igapäevatöös. Kui minul on õpetades huvitav, on huvitav ka õppijal õppida. Meelega ei räägi ma siinkohal vaid oma tegevusest õpetajana. Õpetajaks olemine tähendab minu jaoks elustiili, mitte pelgalt rahateenimise viisi. Ei ole nii, et kui koolimaja uks seljataga kinni klõpsatab, siis saab minust teine inimene, teistsuguste väärtuste ja hoiakutega.

Ma usun, et kõik inimesed on õpi- ja arenemisvõimelised. Seetõttu usaldan koolitajana oma õppijaid. Laiemalt võttes - mulle meeldib elada maailmas, kus valitsevad ausus, abivalmidus, armastus ja lootus. Algatuseks üritan ise neist väärtustest lähtuvalt tegutseda. Kuna ka TTG väärtused on usaldus, kvaliteet ja avatus, siis alljärgnevalt mõtestan lahti, kuidas need minu elus kajastuvad:
USALDUS - varem ma häbenesin, et olen natuke naiivne ja otsin igaühes head. Nüüd olen arvamusel, et selline kerge „sinisilmsus“ on minu tugevus. Olen kõigele vaatamata säilitanud inimlikkuse ja optimismi. Igas inimeses ON midagi head – see tuleb ainult üles leida.
KVALITEET - mulle ei meeldi poolikud või ülepeakaela tehtud asjad. Loomulikult on selliseid lahendusi ka minu elus ette tulnud (kasvõi mingite ressursside vähesusest tingituna) ja kindlasti juhtub neid ka tulevikus, kuid täit rahuldust ma neist ei saa. Proovin alati anda endast parima. 2013/14 õppeaastal omistati mulle Tallinna Haridusameti kvaliteediauhind "Hea õpetaja".
AVATUS - olen oma olemuselt uudishimulik. Täiskasvanute koolitajaks olemine tähendab minu jaoks ennekõike privileegi rakendada oma oskusi ja rääkida oma kogemustest. Ja see pole ühepoolne õppijate targaks tegemine. Olen omandanud andragoogilise õppekäsitluse põhimõtted (mulle on omistatud 2010.aastal täiskasvanute koolitaja kutse) ning saan neid edukalt rakendada igapäevatöös.Koolitamine on samas ka koolitumine: see on mõlemaid osapooli rikastav kogemus/protsess. Üritan jõudumööda kaasas käia tehnika arenguga ning igapäevases elus kätteõpitud uued võtted leiavad tihti kasutust töös ja vastupidi (N: facebook). Avatus tähendab ka tolerantsust. Kõik ei pea mõtlema nii nagu mina või pidama kalliks samu väärtusi. Teistsugune olemine ei tee neist veel halbu inimesi. Tegelikult on tolerantsus omadus, mida jätkuvalt õpin. Kas sina tahaksid, et sind niiviisi koheldakse? - on küsimus, mida aeg-ajalt endalt pean oma käitumist analüüsides küsima. Pahatihti on vastuseks, et ega ikka ei tahaks ...

Koolitajaks olemine on lisaks privileegile ka vastutus. Õpetaja on nn „eesliinil“ - otsekui sekretär on asutuse visiitkaart, on õpetaja koolitusasutuse ja õpetatava aine visiitkaart. Koolitajana vastutan ka õppija aja eest. Õppimine ei ole täiskasvanu põhitegevus, sest ta leiab selleks aega oma muude väga oluliste tegevuste kõrvalt, tihti ka nende arvelt. Ma ei saa seda kuritarvitada näiteks tundide ilma mõjuva põhjuseta ärajätmise, hilinemise või halvasti ettevalmistatud tunni läbi. Austan õppija arvamust ning üritan oma tööd teha nii, et see nende vajadustele võimalikult palju vastaks.


CV
Koolitusalase tegevuse kirjeldus
Kompetentsipõhine eneseanalüüs